Kuidas muuta ajurünnak tõhusamaks ehk mille jaoks on nelja rolli postrid?

Igas meeskonna tuleb ette lahendamist vajavaid olukordi, kus vanad ideed ei tööta ning on vaja leida uusi. Loomulik üleskutse selles olukorras on viia läbi üks ajurünnak. Paraku näitavad erinevad uuringud, et tegelikult klassikalise ajurünnaku puhul osalejate ideede hulk muutub väiksemaks ja kvaliteet kehvemaks kui on osalejate individuaalselt genereeritud ideede summaarne hulk ja kvaliteet.

Miks ajurünnaku tulemused on sageli nigelamad kui tahaksime?

Kõik teavad klassikalisi ajurünnaku reegleid – genereeri palju ideid, ära muretse nende kvaliteedi pärast, ära kritiseeri ning arenda teiste ideid edasi. Esimene probleem on selles, et enamasti ei peeta nendest reeglitest kinni – enamik meist on osalenud ajurünnakul, kus antakse “halbade” ideede pihta turmtuld.

Teine probleem on aga veel suurem – isegi kui reeglitest peetakse kinni, on uuringud näidanud, et ajurünnaku ideedest kaugelt alla 10% (enamasti 3-5%) on nö head ideed.

Jagame allpool soovitusi, mis aitavad teha ajurünnaku süsteemsemaks.

~0%
Häid ideid
~0%
Halbu ideid

Treenige märkamisvõimet – kiires maailmas on meil selles osas arenguruumi kõigil

2007. aasta 12. jaanuaril kell 7.51 võttis üks pesapallimütsiga noormees ühes Washingtoni metroojaamas viiuli ja hakkas mängima. Kuigi pealtnäha on see ühe juhusliku tänavamuusiku etteaste, ei olnud seal tegelikult midagi juhuslikku. Metroojaam on hoolikalt valitud – sel kellaajal mööduvad siit peamiselt haritumad inimesed – tööle ruttavad valitsusasutuste keskastmejuhid ja spetsialistid – analüütikud, projektijuhid ja arveametnikud. Noormees ei olnud suvaline tänavamuusik, vaid Joshua Bell – üks tänaseid väljapaistvamaid USA viiuldajaid, kes oli kolm päeva varem Bostoni kontserdimajja toonud täismaja. Repertuaar sisaldas Bachi tippteoseid ning pill oli maailma üks kallimaid viiuleid.

Peatujad ja märkajad vs möödatuhisejad

Peatujad ja märkajad
Märkajad 0.64%
Möödatuhisejad
99.36%

Selle Washington Posti eksperimendi käigus selgus, et alla 1% möödujatest (1097-st vaid 7) peatub ja kuulab kauem kui minuti, ära ei tunne keegi. Kas oleksid märganud kui ise oleksid seal olnud? Ilmselt mitte. Aga kui kaasaegne elu paneb meid nii "rattasse", et me ei märka oma elus ilusaid hetki – maailma üks hinnatumaid muusikuid, mängimas maailma ühel parimal viiulil ajaloo ilusamaid palasid – siis mis hetked, ideed või võimalused meil veel märkamata jäävad? Kuigi see eksperiment oli kaunite kunstide valdkonnast, see ei pruugi olla sinu kirg, iseloomustab see universaalselt inimkäitumist – meil on pidevalt nii kiire, et me ei märka asju. Seda teades mõtle nüüd, kuidas Sinu meeskonnaliikmed märkavad uusi võimalusi ja ideid?

Jaga ajurünnak etappidesse ja juhi nende vahel liikumist teadlikult

Iga eduka ideede leidmise kaks peamist eeldust on ajurünnaku küsimuse ehk probleemi täpne püstitus ja suure hulga ideede genereerimine. Need on ajurünnaku neljast etapist kaks esimest, mida meie nimetame Vaatlejaks ja Leiutajaks.

Vaatleja - pane ajurünnaku fookus paika

Vaatleja etapi eesmärk on tagada probleemi mõistmine ja piiritlemine ning eesmärgi defineerimine. Selle hulka käib faktide ja asjaolude täpsustamine ning oletuste valideerimine. Selleks, et Sinu meeskond ei tormaks võimalustest mööda nagu kiirustavad inimesed Washingtoni metroos, vaid märkaks ja defineeriks lahendamist vajavaid väljakutseid täpsemalt, panime Vaatleja postrile kirja kuus kõige olulisemat küsimust, mida küsida enne kui ideid otsima hakata. See on esimene etapp ehk fookuse seadmine ja see mõjutab ajurünnaku tulemuse kvaliteeti rohkem kui ükskõik milline teine etapp.

Seega võtke igal ajurünnakul aega, et Vaatleja postril olevatesse küsimustesse süveneda ning arutada omavahel läbi, mida te märkate. Muuseas, pikemalt süvenemine ongi võti – Jeff Dyer ja Hal Gregersen kirjutavad Harvard Business Review's, et konkurentidest nutikamalt tegutsemine on imelihtne – vaja on vaid võtta aega ning panustada mõtlemisesse senisest 50% rohkem.

Leiutaja - aja ideede hulk suureks

Kui lahendatav küsimus on olemas, siis jõuamegi Leiutaja etappi. Leiutaja etapi eesmärk on kombineerida arutelu, analüütilist mõtlemist ning loovmõtlemist, et leida suur hulk ideid eelmises etapis defineeritud väljakutse lahendamiseks.

Tavapäraselt hakatakse nüüd otsima lahenduseks ühte väga head ideed. See pole aga enamasti toimiv lähenemine, sest enamasti otsivad siis kõik ühest kohast ning lõpetavad liiga vara. Ära otsi üksikut head ideed, vaid suurt hulka ideid, mille seast pärast saaks valida.

Tulemuslikkuse suurendamiseks võid kasutada erinevaid tehnikaid – ärge tehke ühtegi ajurünnakut, kus ei ole kasutusel mõnda tehnikat. Sobivaid tööriistu leiad guugeldades näiteks fraasi “ideede genereerimise tehnikad”. Selliste tehnikate olulisust põhjendab nobelist neuroteadlane Eric Kandel asjaoluga, et me peaksime oma aju vaatama kui laosüsteemi, kus on ladustatud kõik meie teadmised ja kogemused. Uue info vastuvõtmisel meie aju esmalt otsib, kuidas see senise infoga kokku sobib, loob seosed ja paneb info “riiulile”. Nii toimime me nii rutiinseid igapäevategevusi tehes, kui uusi olukordasid lahendades. Uute ideede leidmise võti peitub aga oskuses leida juba ladustatud infole võimalikult palju uusi seoseid ehk teisisõnu info kombineerimises – seda on aga käsu peale ja ilma tehnikata keeruline teha.

Juhuks kui pead läbi ajama ilma konkreetse tehnikata, panime Sulle Leiutaja postri peale kirja kümme küsimust, mis aitavad otsida ideid uutest kohtadest. Võtke need aluseks!

Ideede väljavalimine võib olla keerulisemgi kui nende väljamõtlemine

Uurija - analüüsi ja leia üles need ideed, mis päriselt lahenduse toovad

Kui eelmine samm oli edukas, siis oled Uurija etapis uue väljakutse ees – laual on palju ideid ja kuidagi on vaja olla süsteemne nende võrdlemisel. Meil oli kord ühel ajurünnakul 35 minuti järel laual 490 ideed. Naljaga pooleks arvutasime siis ka välja meie liikumiskiiruse ajurünnaku ajal – see oli 14 ideed minutis. Aga tõsiselt rääkides – kuidas sellisest hulgast head ideed ära tunda?

0
ideed
0
minutit

Üks võimalus on usaldada intuitsiooni. Bambergi Ülikooli teadlased eesotsas professor Dietrich Dörneriga leidsid oma uuringus, et maleprofid on pigem õpitud vaistlikkuse meistrid. Nad tunnevad peaaegu instinktiivselt ära kuni 50 000 kombinatsiooni, mis aitab neil välgukiirusel otsustada. See on kiire ja optimaalne tee võidule, sest juba pärast kolme käiku on võimalik üle 9 miljoni käiguvariandi.

Kui juba malemeistrid usaldavad intuitsiooni, siis ma kardan, et ei ole ka Sul pääsu. Vähemalt osaliselt tuleb Sul loota oma intuitsioonile. See kasvab muidugi koos kogemusega, aga ära alahinda seda kunagi. Kui teil on sadu ideid, siis te ei jõua neid kõiki detailselt läbi arutada. Tehke oma valikud kiirelt.

Kui tahad aga valiku paremini siduda Vaatleja etapis defineeritud probleemiga ja teha koos meeskonnaga kaalutletud otsuse, siis Uurija poster aitab, sest seal on kirjas neli lihtsat, aga tuumakat küsimust, mille abil saate leida, millised ideed on parimad ning südamerahuga teised kõrvale jätta.

Nii palju on häid ideid, mida keegi ei vii kunagi ellu

Elluviija - leppige kokku järgmised sammud

Briti ulmekirjanik Douglas Adams on öelnud: "Mulle meeldivad tähtajad – nad teevad imearmsat häält, kui nad mööda lendavad." Säravate ideede leidmine ja parimate väljavalimine on tühi töö, kui välja valitud ideede elluviimise asemel eelistate ka seda imeilusat häält nautida.

Nali naljaks, aga McKinsey 2010. aastal tehtud globaalne uuring näitas, et vaid 39% tippjuhtidest usub, et tema firma on uute ideede elluviimises hea. Seega arenguruumi on enamusel meist.

Esimene soovitus: iga idee kohta tuleb peale ajurünnakut teha otsus kes, mida ja millal sellega edasi teeb. Muidu on järgmine, kes enamuse nende ideedega kokku puutub, teie koristaja, kui ta selle paberid prügikasti viib.

Olulised küsimused selle jaoks, panime kirja Elluviija postrile.

Kas oleme head uute ideede elluviimises?

Minu boss usub 39%
Minu boss ei usu 61%
Koristaja töökindlus 100%
Kuidas muuta ajurünnak tõhusamaks ehk mille jaoks on nelja rolli postrid? 1
Kuidas muuta ajurünnak tõhusamaks ehk mille jaoks on nelja rolli postrid? 2
Kuidas muuta ajurünnak tõhusamaks ehk mille jaoks on nelja rolli postrid? 3
Kuidas muuta ajurünnak tõhusamaks ehk mille jaoks on nelja rolli postrid? 4

Mida nüüd edasi teha?

  • Võta need neli postrit ja riputa oma koosolekuruumi seinale.
  • Igal ajurünnakul hoia järge, millises etapis te parajasti olete ning hoolitse, et vastate küsimustele, mis seal kirjas on.
  • Nautige senisest tulemuslikumaid ajurünnakuid ja paremini ellu viidud ideid.

Kui kõik Su sõbrad saavad aru, mida Sa teed, siis see ei ole uudne

Jaga sõbrale postitust

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on pinterest
Share on print
Share on email