Igaühel on õigus tähtaegu üle lasta

„Mulle meeldivad tähtajad – nad teevad imearmsat häält kui nad mööda lendavad,“ ütles briti ulmekirjanik Douglas Adams. Enamusele meist – uuringute alusel koguni 95%-le – on tuttav see tunne kui tead, et peaksid midagi tegema, aga no lihtsalt ei viitsi teha või ei taha alustada. On tuttav?

Hea uudis – see on normaalne ja sellel on tegelikult ka oma head küljed, näiteks kui „selg on vastu seina“ ja aeg hakkab otsa saama, siis enamus meist õpib eristama olulist ebaolulisest ning see võib aidata kasvatada produktiivsust ka teistes olukordades. Samuti vajavad mõned otsused veidi “laagerdumise” aega – kas teadsid, et vanarahva tarkus „hommik on õhtust targem“ on nüüd ka teaduslikult põhjendatud? Veel teadusest – Chu ja Choi leidsid oma 2005 aasta uuringus, et edasilükkajad on sageli vähem stressis kui need, kes alati iga asja tähtajaks valmis proovivad teha. No ja teinekord saavad edasilükkajad treenida oma loovust, sest neil on vaja leida tõeliselt uudseid ja nutikaid põhjendusi, miks asjad ikka veel valmis pole.

Olgu heade külgedega kuidas on, aga negatiivseid tagajärgi on sageli rohkem või on need pikema mõjuga – vähenev produktiivsus, kaotatud võimalused või usaldus, maine rikkumine, enese süüdistamine, kui nimetada vaid mõnda. Uuringud ütlevad, et olukord pole enamuse jaoks lootusetu – kroonilisi edasilükkajaid on uuringute alusel meie seas vaid umbes viiendik. Seega enamus peavad lihtsalt ennast käsile võtma.

Kuidas võtta ennast käsile ja vähendada edasi lükkamist?

Esimene samm sellel teel on saada aru, kas oled edasilükkaja. See samm on nüüdsest lihtne – me tegime edasilükkamise postri, kus on kirjas üle 20 edasilükkamise ettekäände. Loe neid ja hinda, kui tihti neid sinu või kolleegi jutus leidub. Lisaks vaadake oma nimekirju asjadest, mida peate tegema – kas need on igal õhtul oluliste asjade osas muutunud? Või oli päev toimekas ja tihe, aga tehtud said väheolulised asjad?

Järgmiseks proovi aru saada, miks sa asju edasi lükkad. Edasilükkamise põhjuseid võib olla väga erinevaid, näiteks liiga suur väljakutse, väsimus, ebakindlus, hirm eksida või ebahuvitav ülesanne. Ära üldista, vaid vaata ja hinda oma edasi lükatud prioriteetseid asju ükshaaval.

Kolmas samm on keerukaim. Leia ja rakenda enda jaoks tõhusaim vastumeede – neid on palju, näiteks:

  • kui ülesanne on ebameeldiv, siis muuda fookust ja vaata, mis on selle asja iva suures plaanis
  • või vastupidi – kui väljakutse on hirmutavalt suur, siis jaga suur ülesanne tükkideks või kutsu kedagi appi
  • luba endale väike auhind kui asi saab valmis
  • palu kellelgi olla kontrollija, kes tuletab sulle prioriteete regulaarselt meelde

Strateegiaid on erinevaid, aga oluline on taaskord, et vaatad oma edasi lükatud prioriteetseid asju ükshaaval.

Üks suurepärane raamat muide sellel teemal on Brian Tracy kirjutatud legendaarne „Pistke nahka see konn“, aga nagu öeldud – kõik algab sellest, et riputad postri seinale ja oled kogu aeg valvas ja tunned ära, kui sina või kolleeg hakkab liiga palju neid fraase kasutama.

Loovaid toimetusi ära viska homse varna
#loovsõna #creativitywisdom
Loovaid toimetusi ära viska homse varna
#loovsõna #creativitywisdom

Kui kõik Su sõbrad saavad aru, mida Sa teed, siis see ei ole uudne

Jaga sõbrale postitust

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on pinterest
Share on print
Share on email